“You’re travelling 52 weeks in a year.”

“Ma ytlen endale: siin me oleme elanud, siin me oleme olnud 6nnelikud. See koht siin oli meie oma. Ehkki lyhikest aega… ometi j22b meist midagi siia. M6ni hetk meie elust, m6ni m6te, m6ni meeleolu.”

Nonii. Lastel algas vahepeal koolivaheaeg… mis t2hendab, et pean nendega p2evad l2bi kodus passima. Jubetyytu…aga nooo, mis ma enam vingun, homme on viimane t66p2ev :) Juhuuuuuuuu! Niiiiiii hea on hommikuti 2rgata ja m6elda – t2na on viimane esmsasp2ev Warringtonis, nyyd alagas viimane teisip2ev, kolmap2ev, neljap2ev jne. Kui ma suudan ennast pyhap2eval umbes 5 ajal hommikul yles ajada, et 6igeks ajaks lennukasse j6uda, on k6ik h2sti. 7st hakkan lendama ja 12 ajal olen Eestis. Mul tuli sellega seoses meelde, kuidas ma paar aastat tagasi Hispaanias k2isin ja tykk aega m6tlesin, et kuidas sinnaminemise ja tagasituleku lennuaeg p2ris mitu tundi varieerub :D Sest erinevalt nendest “Tunne Eestimaad” bussidest pole lennukitel kyll p6hjust “Tunne pilveriiki” reise korraldada. L6puks m6tlesin v2lja :D

Eks igal asjal on ju oma positiivne kylg ka… nimelt seoses koolivaheaajaga ei pea ma enam kell 7 hommikul 2rkama, vaid tavaliselt ajan ennast umbes 11 ajal voodist v2lja, et lastele hommikus66ki anda. Ylej22nud p2evast suure osa ajast lahendan sudokusid (ma olen sudokude valestilahendamise meister:D) ja kuulan 66ylikooli loenguid. Seal on p2ris palju p6nevaid loenguid astroloogiast ja isegi fyysika ei tundu enam nii arusaamatu ja igav.
Ega mul ausalt 6eldes midagi muud tarka 6elda polegi… laup2eval teen veel linnatiiru ja vb pean natuke suurema k2sipagasi endale muretsema, kuna 20 kilo suure kohvri jaoks on ilmselgelt v2he :P Homme vist peakski selle pakkimise ja kaalumise siis ette v6tma.
Olgu. K6ik! Vsjoo:D
Varsti n2eme !
Ja varuge mulle palju p2ikest ;)

Natuke tarkust ka l6petuseks:

http://heli.er.ee/helid/oy/OY2011_Kalev_Tarkpea_Mis_on_fuusikaline_maailmapilt.mp3

Ja veel :

http://heli.er.ee/helid/oy/OY2008_Peeter_Linnap_Onnekutid.mp3

“I don’t get angry. That’s one of the problems I have.”

Legend kuninga jäätisest

Ligi nelisada aastat tagasi korraldas Inglismaa kuningas Charles I banketi perele ja sõpradele. Eine, mis koosnes mitmetest delikatessidest, oli igati supertasemel, kuigi päeva nael – “graatsiline kulbitäis”, polnud veel serveeritud. Peale põhjalikke ettevalmistusi oli kuninga prantslasest peakokk leiutanud uudse roa, mis meenutas värskelt mahasadanud lund, kuid oli märkimisväärselt kreemjam ning magusam mistahes muust desserdist. Külalised olid meelitatud, nagu ka kuningas Charles I, kes pakkus koheselt kokale 500 naela aastas, et retsepti kasutataks ainult Kuningliku laua õhtusöökidel. Mõni aeg hiljem, aastal 1649, Charles I kahjuks hukati. Sellest ajast sai külmutatud dessertroa retsept avalikuks, kuna kokk, kelle nimi oli DeMirco, ei pidanud oma lubadust.

R66mustavad uudised – p2ike tuli v2lja :) Juhuuu! Enam ei peagi v2lja minekuks nagu eskimo riietuma. Ja koos p2ikesega tuli mul loomulikult suur-suur j22tise isu. M6tlesin, et proovin selle paljukiidetud Ben & Jerry 2ra. Niisiis, kui pyhap2eval pargis olemisest kyllalt sai ja k6ht ka juba tyhjaks hakkas minema, seadsin sammud Asda poole - pood, mis peaks idee j2rgi 24/7 avatud olema… igastahes t2hendab 24/7 inglastele vist midagi muud kui et see peaks koguaeg lahti olema, eriti siis kui mul j22tise isu on. Aga eks ma siis leppisin greibiga, mille hommikul kotti olin pistnud ja l2ksin uuele katsele esmasp2eva hommikul p2rast poiste kooli viimist. Ostsin 0,5 liitrise j2tsi, aga ma olen vist n6rgaks j22nud, sest yle poole korraga 2ra syya ei j6udnud, kuigi see oli t6esti v2ga hea… ma paneks ta itaalia j22tise ja kodus tehtud j22tise j2rel kolmandale kohale :D Kahju, et meil teda ainult Solarises myyakse… v2hemalt ma pole mujal n2inud.

Reedel mul oli siuke karaoke-6htu kodus… vanemad olid kusagil v2ljas ja ma poistega kodus. Vaatasin oma toas filmi ja lapsed all mingit multikat v6i miskit, kuni neil igav hakkas ja jutustama tulid. Adil on see n2dal mingi tantsu- ja lauluetendus koolis, kus nad Lady Gagat,“Price tag”’i ja veel igasuguseid veidraid laule laulavad. M6tlesin, et las harjutab ja panin youtubist mingi laulu m2ngima… igastahes mu ylej22nud 6htu m66dus kuulates, kuidas nad kahekesi yksteisv6idu “laulsid”… yks laul hullem kui teine :D

Midagi ma olen neile siin suutnud 2ra ka 6petada. Nt voodi tegemist hommikuti. Ega see naljaasi pole, kui Pokemoni/Digimoni (ma v2ga ei tee neil vahet) ajal hommikuti telekas v2lja lylitatakse :D Ja yldse, mida kurjem ma olen, seda normaalsemalt nad k2ituvad… aga mulle ei meeldi kuri olla.

Peale selle, et siin autodel signaalid rikkis on, pole rongid ka v2ga normaalsed (v6i siis pigem rongijuhid). K6ndisin 1p2ev linna poole ja yletasin just raudteesilda, kui yks jummala 2ge sini-kollane piilupardirong silla poole s6itis. J2in seda vaatama, kuni ta mind oma signaaliga poolsurnuks ehmatas, kusjuures rongijuht oli ise v2ga rahul ja lehvitas ka veel. Tropp.

Natuke muusikat kah :)
http://www.youtube.com/watch?v=AymaVfqXR6o

Bubba: Have you ever been on a real shrimp boat? Forrest Gump: No, but I've been on a real big boat.

“Meel võib sellepärast kurb olla, et sa hakkad paksuks minema või et vihma sajab liiga kaua. Siis oled kurb ja ongi kõik. Aga lõpp meeleolu on palju hullem. Siis kardad ja ongi kõik, aga sa ei tea, mida sa kardad. Tead, et tulemas on midagi halba, aga sa ei tea, mis see on.”( Truman Capote “Hommikueine Tiffany juures”)

Tundub, et inglise ilm on hakanud t6elist palet n2itama. L6puks ma hakkan aru saama, miks Wilde oma raamatus kirjutas, et ilm on ainuke asi, mida ta Inglismaal muuta tahaks. K6igepealt sadas 4 p2eva j2rjest vihma ja tuul oli ka ysna tugev ja nyyd on lihtsalt taevas hall ja nukker... Siiani oli iga nv p2ike s2ranud ja m6nusalt soe 6hk… niipalju siis sellest.
Eelnevast tulenevalt olin ma igastahes pyhap2eva 6htuks t2iesti meeleheitel ja hakkasin “Titanicut” vaatama :D J6udsin poole peale ja siis tuli suur uni (tegelt ma lihtsalt panin selle koha pealt filmi kinni, kui asi hakkas kurvaks minema ;) )

Mu pere siin arvab, et ma ei oska syya teha. Ja peale selle ei saa nad inglise keelest ka aeg-ajalt aru. “Annika, there’s a cake in kitchen, you’d like to have a piece?” “No, thanks, I’m not hungry.” L2heb siis u 2 minutit m66da ja Surekha (ema) tuleb koogiga elutuppa “Here’s your cake.” No mis ma ikka selle peale 6elda oskan. Ja pyhap2eval ka… tulin ujumast koju ja Surekha ytles, et kylmikus on mingi cheesecake, mida ma endale ahjus valmistada v6in. Ytlesin, et okei, ait2h, aga kuna ma kohe syya ei tahtnud, otsustasin raamatut lugeda ja muusikat kuulata veidike… kuni Adi mu tuppa tuli ja ytles, et ema tegi mulle syya. Ma enam ei teadnud, kas nutta v6i naerda.

Poisid siin avastasid 1 p2ev sellise asja nagu MSN. Lobisesin 6htul s6pradega, kuni Adi ja Adarsh mu tuppa uurima tulid, mis ma teen. L6ppes see sellega, et nende arvates oli jube naljakas k6igile kirjutada “I am toilet paper” ja k6ikisuguseid smailisid saata.
Peale selle on nad mu V6luvee avastanud (mul on see veepudel laual, kus on peal V6luvesi kirjutatud). Adi kunagi uuris selle kohta ja kui ma talle ytlesin, et see on v6luvesi, siis ta enne uskuma ei j22nud, kui ma talle seda google translatori abil t6estasin. Paar p2eva hiljem pani Adarsh seda t2hele. Adarsh:“What’s that?” ; Annika:“Water” ; Adarsh:“It doesn’t look like water”; Adi: “Adarsh, it’s a magic water.”: Adarsh: “Oooo”. Oh seda lapsemeelsust.

Minu meelest on uude kohta minnes ja seal mingisse rutiini sisse elades huvitav, kuidas p2evast-p2eva ja n2dalast-n2dalasse hakkatakse t2hele panama asju, mis aina korduvad. Hommikuti lapsi kooli viies kohtan tee peal alati samu inimesi, poistele j2rele minnes ootavad lapsevanemad/hoidjad oma hoolealuseid samades kohtades samade inimestega muljeid vahetades(loodetavasti on v2hemalt need muutlikud), trennis on inimestel v2lja kujunenud nii-6elda oma kohad ja oma spinningurattad…

And quess what? :D Annika l6ikas elus esimest korda ananassi… p2ris jube oli. 1 hommik Surekha kysis : “Annika, do you know how to cut a pineapple?” M6tlesin juba, et r22gin talle, et mul on ananassiallergia v6i miskit, et sellest p22seda, aga nooo, kui lapsed seda syya tahavad, mis mul siis ikka yle j2i. Pesin p2rast 3 korda seebiga k2si, et selle “toreda” puuvilja l6hnast lahti saada.

P2ikest!

"Nagu 6hupall, aga suurem" ; "Suur 6hupall?"

My momma always said, “Life was like a box of chocolates. You never know what you’re gonna get.” (Forrest Gump)

N2gin esmasp2eval trenni minnes ja tagasi tulles tee peal 10-t postiautot… ja eile oli neid 5 v 6. Kirjade ja pakkide saatmise hooaeg on vist k2tte j6udnud :P Varem naljalt yle 3 yhe 6htu jooksul kohata ei 6nnestunud. Nad on siukesed punased ja peale on kirjutatud kollasega Royal Mail ja 3 v 4 erityypi autosid on. 1 on niiiiiiiiiii suur, et kui ta l2hedalt m66da s6idab, hakkab p2ris hirmus.

Ja kujutate ette, ma k2isin joogas :D tegelt juba 2 korda. Minu jaoks on see pigem nagu syvavenitus. Aga p2ris naljakas on. Ma vahepeal j22n seal t2iega omi m6tteid m6tlema ja ei pane yldse t2hele, kui treener juba uue harjutusega alustab. P2ris mitu korda on ta seal eraldi mulle asju n2itama tulnud sp:D Esimene kord, kui seal k2isin tegime showlderstandi. See tuli kohe p2rast peapealseisu ja m6tlesin, mis imetrikk see showlderstand veel on… tuli v2lja, et ei midagi mud kui turiseis :D
Peale selle on seal registratuuris 1 t2di, kes ei saa kunagi aru, kuhu ma minna tahan. Pyhap. l2skin kohale ja ytlesin “spinning, please” ; “swimming?” ; “no, spinning”. Teisip2eval “swimming”:”spinning?”;”no, swimming” :D:D:D

Laup2eva veetsin Liverpoolis. K6ige targem otsus oli muidugi k6igepealt Primarki minna… ja kuna ma ainult endale sealt asju ei ostnud, k2isin ylej22nud p2eva nagu kaamel ringi. H2sti palju ilusaid ehitisi n2gin… Liverpool Cathedral, Victoria building jnejne. Speke Halli oleks tahtnud ka n2ha ja biitlite muuseumisse minna ning veel yhtteist. Kui juba 6htu hakkas saabuma, seadsin sammud river Mersey poole ja plaanisin seal paadiga yhe tiiru teha (viib yhelt kaldalt teisele ja p2rast toob tagasi) , aga kahjuks j2in natuke hiljaks… nimelt eelviimane paat oli 2ra l2inud ja viimane oleks mind kyll teisele kaldale viinud, aga tagasi ta enam ei tulnud… ujuda ka v2ga ei tahtnud :D Veendusin, et 1 p2evast Liverpoolis j22b v2heks.

Ja teate mis, tahan t2pit2hti tagasi. 1p2ev kirjutasin paberile midagi ja õ(ma pragu copysin selle:D:D) t2he asemel kirjutasin automaatselt nr 6 :D
Ja peale selle tahaksin meres ujuda, maaaaaaaaasikaid syya, mustikaid korjata ja nendest smuutit teha, v2lja minna, tantsida, jalgrattaga s6ita ja rullitada, kohupiima ja home-made j22tist syya, eesti keelseid raamatuid lugeda ja supakatega filme vaadata (ma luban, et sygiseks 6pin supakate t6mbamise 2ra:D) ja … oehh! Varsti-varsti ;)

A.

“Kuid noorus naerab ilma p6hjuseta. See on yks selle peamisi v6lusid.”

"Vanad usuvad kõike, keskealised kahtlevad kõiges, noored teavad kõike." (O.Wilde)

Kuni eelmise pyhap2evani oli Shrei (k6ige pisem) v2ga armas ja tore poiss… tegelikult on ta seda praegu ka, aga pyhap2eval suutis ta minu arvamust natuke k6igutada. Pere k2is kusagil m2nguv2ljakul ja koju j6udes Shrei jooksis mu juurde, v6ttis k2est kinni ja hakkas mind v2lisukse poole viima. Uurisin siis, et mis seal nii p6nevat on. “There’s a big spider on the door.” Mina igastahes muutsin oma liikumissuunda v2ga kiiresti. No t6esti, mis v2rk lastel nende 2mblikutega on? Nagu sellest veel v2he oleks, et Krissu ja Karo mind tikutopsis surnud 2mblikutega 2ratavad. V6ibolla peaksin mingisse 2mblikuteraapiasse minema… :D

Suuremad poisid on v2ga k6ikuva meeleoluga. 1 p2ev on nad mul siukesed s6brad ja k2ivad terve p2ev j2rel, teinekord me ainult vaidleme ja toriseme yksteisega… ja ma vahepeal l2hen ikka p2ris kurjaks, aga nendel hetkedel yritan Remarque tarkust meenutada, et t2htis ei ole see, mis sind karjuma pani, vaid see, et sa karjud. Just natuke aega tagasi k2skisin Adil ennast esinemise jaoks valmis panna. See n2gi v2lja umbes nii : “Adi, get ready. Now!” ; “Make me” ; “You’re going to the consert, not me, so, I don’t care if you’re gonna be late” ; “Be quiet” … nad on vahepeal ikka siukesed ylbikud, et aeg-ajalt tekib tahtmine nad lihtsalt terveks n2dalaks kooli j2tta, st esmasp2eval viia ja reede l6unal tagasi tuua.
Wimbledoni ajal oli Adi nagu sabarakk mul. Kui ma vaatasin oma toas tennist, vaatas tema ka minu toas, kui ma vaatasin elutoas, oli Adi ka seal, kui ma ei vaadanud, k2is ta igat geimi mulle reporteerimas.
Pyhap2eval lubasin nendega malet m2ngida. Sel ajal kui ma trennis k2isin, oli keegi malenupud mu voodi alla pannud. L2ksin ja uurisin asja… Adarsh oli ikka v2ga mures, et 2kki ma unustan 2ra, et nendega m2ngima pidin. Ei teagi nyyd kas 6nneks v6i kahjuks… igastahes v6itsin neid m6lemaid ja p2rast seda nad pole mulle enam malest s6nagi r22kinud.

Tehnika on endiselt mu k6ige suurem s6ber… Ma ei pea isegi midagi tegema, k6ikidel asjad minu toas, mis v2hegi elektrij6ul t66tavad, on mingi viga kyljes… v6i noh, enne ei olnud… inernet kadus kunagi pyhap 6htul 2ra ja tagasi sain selle alles eile ehk kolmap2eval … telekas otsustas ennast esmasp2eva 6htul keset filmi ise v2lja lylitada ja teisip2eval arvas pult, et tal ei ole vaja enam t66tada… ja pisike elektrooniline kell, mis peaks aega n2itama, vilgub juba yle n2dala p2evad ja 66d ja olgugi, et seal on ainult 4 nuppu, mina pole seda t66le saanud. Peale selle l2ks mul umbes 2 n2dalat aega, et aru saada, kuidas laualamp p6lema l2heb… no t6esti, kes see tuleb selle peale, et lyliti on kusagil kupli sees.

Ma nyyd siis yritan oma "maailma kiireimas" arvutis filmi edasi vaadata, kui ta mul seda teha lubab.
Tsau!

"Ma ei taha muuta Inglismaal midagi peale ilma"

Toredat lugemist ;)

http://www.postimees.ee/480770/huumorikilde-uhiskonnaopetuse-eksamitoodest/

Ma sain endale vahepeal 1 s6bra siin… aga ta on v2ga kuri s6ber. Esimese asi, mida ta mulle hommikul ytles: “Annika, quess what? …. Federer lost” Tropp :D Ta nimi on Adi ja ta on 1 poistest, keda ma siin valvan. Eile 6htul ka vaidlesime umbes pool tundi, kes on parem tennisem2ngija – Federer v6i Nadal.
Teise poisiga 6nnestus mul eile natukeseks tylli minna. Talle ei n6ustund lillakapsast ega salatit s66ma ja ma ytlesin, et siis ei saagi syya, ise tead. L6puks ta l2ks oma tuppa, pani ukse pauguga kinni ja ei s66nudki.
T2na on neil vaba p2ev koolist, mis t2hendab, et minu kohustuseks on terve p2ev nendega kodus olla… igastahes sain ma nyyd aru, kuidas mul ikka vedanud on, et p2eval palju vaba aega ja saan oma asjadega tegeleda. Minus ikka ei ole seda 8st 5ni t66inimest.
Koduv6ti kadus ka eile 2ra… loodetavasti ilmub ta l2hiajal kuidagi v6luv2el mu laua peale…

"Hea l6peb h2sti ja halb halvasti. Seda nimetatakse ilukirjanduseks."

"R22kige meile Hollywoodist"

"Seal on, otsekui sulle oleks l2bipaistel plaskott yle k6rvade t6mmatud", selgitasin ma. "Sa n2ed k6ike, ei m6ista midagi, ei usu midagi, kuuled ainult summutatud helisid, elad nagu zelatiinist unen2os, 2rkad ja oled palju vanem."

Appppppppppiiiiiiiiiii! Ma tahaksin olla praegu Annie Hall ja helistada kellegile ja 6elda : “There is a spider in a bathroom. THERE’S A BIG BLACK SPIDER IN THE BATHROOM!!!! “ P2riselt… ta on v2ga suur ja sysimust ja tal on 8 jalga ja 8 kindlasti v2ga kurja pilguga silma. Olguolgu… kyll ma midagi v2lja m6tlen, v2hemalt yritan.

Noniii. Vahepeal juba arvasin, et mu orienteerumisv6imetus j2i mind Eestisse tagasi ootama, aga eksisin… ta j6udis siiski edukalt kohale - lihtsalt n2dalase hilinemisega. Minu eelmise pyhap2eva6htusest v2ikesest jooksutiirust sai peaaegu 2 tunnine seiklemine Warringtonis. P2rast seda kui olin umbes tunnikese 2ra jooksnud ja otsustasin kodu poole suunduda, l2ks tee leidmine natuke keerulisemaks, kui ma arvata oleks osanud… Ja esmasp2eval l2ksin uude kohta trenni, sest see on Fordtonist tunduvalt l2hemal. Nooo… trenni minek v6ttis aega umbes 25 minutit, aga tagasitulek v2hemalt tunni.

Treenerid on siin ka ysna koomilised ja neil on kohustus enne trenni uutelt inimestelt teatud kysimusi kysida. Enamus kysivad siukesi normaalseid kysimusi, a la kas sul on astma v6i lihastraumasid vms, aga vesiaeroobika treeneri esimene kysimus oli : “Kas sa oled rase v6i sul on m6ni laps?” …. K6igepealt ma vaatasin talle tykk aega suurte silmadega otsa ja siis vastasin, et ei, ei ole ja p2rast seda enam siukesi kysimusi ei tulnud.

Mehi, kes siin aeg-ajalt n2rvidele k2ivad, ei ole just v2ga keeruline seenele saata v6i paari hea s6naga kostitada, aga lastega on natuke raskem. 1 p2ev need 2 poissi kohe yldse ei kuulanud s6na ja pidasin neile siis oma arust j6le pika ja targa loengu maha ja kui ma l6petunud olin, vaatasid m6lemad mulle v2ga yllatunult otsa ja kysisid: “Whaaaat?” Ajas kyll naerma, jah :D

Great Sankey park on ka koht, kus toredaid seiku juhtub. Pyhap2eval oli seal eriti aktiivne elu. Lamasin murul, kuulasin Herbie Hancocki ja John Mayeri “Stitched Up”i (kuulamissoovitus;)) ja nii hea oli olla, kuni 1 koer otsustas mulle peale hypata…6nneks ta polnud v2ga suur ja kuri polnud ta kohe yldse. Ja 6htul… lugesin “Dorian Gray portreed”, p2ike paistis ja enamus rahvast oli juba 2ra l2inud, kuni yks napsus6ber tuli mu juurde, t6i mulle pudeli 6lut, ytles, et see kulub mulle kindasti sellise sooja ilmaga 2ra, ja jalutas tagasi oma s6bra juurde. Seni, kuni ma selle 6lle saatuse yle otsustasin, 6nnestus tal maha kukkuda ja katki minna. Ausalt 6eldes, ega mul just v2ga kahju ei olnud.

Laup2eval otsustasin koos perega Manchesteri minna. Kahjuks piirdusime seekord vaid yhe shopingukeskusega 22relinnas… minu yllatuseks pidasid jutud selle poe suurep2rasest disainist paika. See oli t6esti yks omaette vaatamisv55rsus pea poolemiljoni elanikuga linnas. Aga j2rgmine kord tutvuksin siiski parema meelega n5iteks Chinatowni v6i Opera House’ga.

Ja l6petuseks kiri j6uluvanale. Palun saada mulle palju h2id filme ja raamatuid aadressil 3 Kansas Place, Great Sankey, Warrington, WA5 8DP, UK. Ait2h :)

Jalad maas, nina pilvedes.

Oraakli s6nutsi pidanud Gordioni s6lme lahtiharutaja saama v6imu terve maailma yle. Sirendav siht slime ees ning tulitav tee jalge all, asus ka Aleksander Suur omal ajal m6istatuse kallale. Kuid m6istuslikku lahendust leidmata otsustas v2gev v2ejuht ometi v6itjana v2lja tulla : ta haaras m66ga ja raius s6lme lihtsalt l2bi. Muistne lugu, mis m6jub siiski kaasaegselt. 2pardunud saladuselahendajas tunneme 2ra omenese hetkelise aastasaja inimese. Sest 20.sajand – eks ole see ju l2bematuse sajand.

Juheiiii!

Ma ei peagi enam vaba aega t2itma l6putute jalutusk5ikudegaWarringtonis. N2dal aega oli see tegelikult t2itsa tore ja t2nu sellele tekkis ettekujutus mis-kus asub ja mida see “pisike” inglise linn yldse endast kujutab, aga suve l6puni kyll nii ei j6uaks. Igastahes - tegin t2na membershipi Warringtoni leisure centretega J See t2hendab, et mul on nyyd vabadus k2ia ujumas ja trennides niiiiii palju kui tahan ja j6uan :)

N2dalavahetusel tutvusin l2hemalt kesklinnaga. Golden Square Shopping Centre ja selle ymbrus oli nagu koopia Aberdeeni p2hilisest shoppamiskohast. Arvestades minu “shoppamiskirge” oli mul sellest juba p2rast 3-s poes uudistamist kopp ees. Agaaaa…. Mis k6ige t2htsam – seal on STARBUCKS !!! Nii et seadsin oma sammud oma lemmikkohviku poole, tellisin caramel cream frappuccinot (Mariana, kadesta:D), istusin lauda ja lugesin “Rebeccat”.
Nagu 6ige turist ikka, tutvusin veel t2htsamate vaatamisv55rsustega ja seej2rel sammusin koju, kus pereisa ikka v2ga hoolitseb selle eest, et ma varsti nagu vene matrjoska v2lja n2eks. K6igepealt oli ta mulle pizzal6igu k6rvale pannud, siis hakkas mingit hamburgeritaolist asja valmistama – arvamus, et ta teeb seda endale, oli ekslik. Ja see pole veel k6ik… 6ige 6htus66gi juurde kuulub loomulikult ka magustoit. 1kord ta tuli yldse veerand 10 mu tuppa ja kysis, kas ma 6htust ei s66gi :D Ja pyhap2val…. j6udsin koju ja kuna mul oli k6ht v2ga tyhi ja pliidil oli soe “supp”, otsustasin seda syya. J6in kyll palju vett k6rvale, aga suu tulitas ikka p2ris kaua veel. Mingi aeg tuli pereisa oma igap2evast uurimust minu s66mise kohta teostama. Ytlesin siis, et s6in seda suppi, mis pliidil oli ja mainisin 2ra, et see oli v2ga spicy…See pakkus talle millegi p2rast v2ga suurt nalja ja kui ta l6puks naermise korraks j2rele j2tta suutis, sain teada, et see oli kaste, mida syyakse riisiga :D:D:D:D

Inglased on yldiselt v2ga s6bralikud, toredad ja r66msad, aga no sellest ma kyll ei saa aru, miks nad yhte asja pidevalt kordavad nagu rikki l2inud krammofon. Eile k2isin esimest korda Fordtonis ujumas. Garderoobi j6udes avastasin, et mulle ei antud kapiv6tit ja kysisin yhelt naiselt, kust ma v6tme saan. Seal oli peale tema veel 1 inimene ja siis nad seletasid mulle umbes 10 minutit yksteisev6idu, et ma pean neile piletit2didele 1 paundi andma ja siis nad annavad mulle v6tme ja p2rast saan oma paundi tagasi. Peale selle nad n2itasid veel v2gav2ga mitu korda, kuidas kappi avada ja kinni panna :D Nooo… ja teine juhtum. K2isin poistel koolis j2rgi ja tagasiteel tuli yks naine mu juurde ja oli mu ruudulistest pykstest v2ga vaimustuses. K6igepealt ta r22kis pikalt ja laialt, kui ilusad ja armsad need ikka on ja siis kysis, kust ma need ostsin. Vastuses pidi ta kahjuks pettuma – Eestist.

Esimene trenn oli ka nagu shokiteraapia (6nneks heas m6ttes). Treeningplaanis oli kirjas, et esmasp2eva 6htuti on BodyCombat. L2ksin siis targalt kohale ja kuna j6udsin natuke varem, otsustasin seal ukse taga oodata. Peale minu olid seal veel v2ga musklis ja tatoveeritud mehed… sel hetkel m6tlesin kyll, et ma olen ikka v2ga valesse kohta sattunud... aga 6nneks ilmus sinna ajapikku normaalseid inimesi ka :D Vahepeal sain teada, et kavas oli hoopis Pikc’ n Mix… ega see mind v2ga targemaks ei teinud. L6puks sai kell 8 ja sain teada, millesse end m2ssinud olen – poksitrenni :D v6i noh…midagi sinnapoole :D ma polnud isegi p2rast oma esimest spinningutrenni nii l2bi… m6tlesin juba p2rast teist harjutust, et viskaks end hea meelega p6randale pikali ja karjuks appi, aga pidasin ikka vapralt vastu :D Ja see seltskond seal oli ka ikka v2ga l6bus. Trenni l6puks igastahes tehti juba siukesi nalju, et ma ei tea, kas ma julgengi sinna enam minna :D P2rast trenni oli niiii hea tunne, nagu oleks kolme aasta jooksul tekkinud viha ja pahad tunded sinna klassi maha j22nud.
Selle trenniga seoses meenus mulle Remarque raamatu “Jaam silmapiiril” tegelane Kai. “Tal oli s6itmise vastu j2lestus ja Kai otsustas mitte enam yhtegi v6idus6iduauto kylge puutuda. Nii oli ta otsustanud p2rast igat rasket v6idus6itu”

Inglismaa kuningriigi alguseks peetakse 927. aastat

Väike prints ei suutnud kuidagi mõista, mis kasu on kusagil taevas laternast ja laternasüütajast, pealegi planeedil, kus pole ei maju ega elanikke. Siis aga mõtles ta endamisi:
"Võib-olla on see mees siin mõttetu, kuid ta on siiski vähem mõttetu kui kuningas, uhkeldaja, joodik ja ärimees. Tema tööl on vähemalt mingi mõte. Kui ta paneb põlema oma laterna, siis otsekui sünniks tema läbi uus täht, või ka uus lill. Kui ta kustutab oma laterna, siis paneb ta selle tähe või lille magama. See on väga ilus amet. See on tõesti kasulik, sest see on ilus."

Eile sattusin tsivilisatsiooni, v2lja sellest helesinisest unistusest liikuda ajas m6nedkymned aastad tagasi, k6ndides t2navatel, kus s6idavad ringi katuseta myrisevad autod ja k6nnivad uhketes kleitides naised ja kaabudega mehed. Just selline esimene mulje mulle Warringtoni 22relinnast j2i. Majad oleks kui koopiamasinaga loodud ja punased toonid on v2ga in. Aga see tekitab kuidagi koduse ja m6nusa tunde. Kui vaid autod kah “6igel” pool teed s6idaks. Ma arvan, et suurem osa minu ajurakkudest selles riigis viibides kulub enne tee yletamist nuputamisele, kummalt poolt see auto seekord tulla v6ib? No iseenesest pole ju raske lihtsalt k6ik tagurpidi ymber programmeerida, aga mis teha – mina suudan isegi sellise asja keeruliseks m6elda. Sellega tuleb meelde minu esimesed hetked Liverpooli lennujaamas. Sellel ajal kui pereisa minu kohvrit pagasisse pani, hakkasin r66msalt autorooli istuma, kuni kuulsin, kuidas ta mu selja taga naeris. Ega mul tegelikult plaani s6ita polnud, aga rool oli lihtsalt “valel” pool :D

See pere igastahes s66gi vyrtsitamisega tagasi ei hoia. Esimesel p2eval s6in kana, mis oli kokkamisapsaka t6ttu topeltvyrtsikas ja ega palju puudu ei j22nud, et nende kraan kylmast veest tyhjaks oleks saanud. J2rgmisel p2eval s6ime riisi “mittevyrtsika” kastmega. Mina igastahes j6in selle k6rvale 5 tassit2it vett… no tehke omad j2reldused. See oli see p2ev, kui lapsed pidid 6htus66ki tund aega hiljem s66ma, kuna Inglismaal kadus minu v6ime riisi keeta. Jah, isegi seda tegevust on v6imalik keeruliseks muuta. Selleks on neil riisikeetmismasin ja enne kui riis sinna panna, peab seda 5 korda pesema. Elu yllatab.

Oma vabad hetked olen siiani veetnud Warringtoni t2navatel, metsades ja parkides joostes ja jalutades. Minu lemmikkohaks on v2lja kujunenud park, mis asub kodust umbes poole tunni jalutusk5igu kaugusel. Seal k2in 6htuti raamatut lugemas, kui ilm kuri pole :) Selle pargi teepeale j22b raudtee, millest yle k6ndides mulle millegip2rast alati Hitchcocki film “Shadow of a Doubt” meenub... Kesklinna ( see asub umbes 4 miili kaugusel minu kodust) on kavas minna avastama n2dalavahetusel. Yhed vihmakindlad jalatsid kuluks 2ra kyll ja l2hen uurin, kas m6ni spordiklubi tahab mind oma liikmeks.

'Go', is the shortest complete sentence in the English language.

Teate. Nii raske on leida aega, et normaalset blogi pidada (oleneb muidugi, kes mida normaalseks peab). Igastahes - nagu te ilmselt aru olete saanud, paiknen ma Inglismaal, t2psemalt Warringtonis (linn Manchesteri ja Liverpooli ristteel). Esimene t66p2ev m66dus ysna tavatult – v2hemalt mulle j2i selline mulje. Ja kuna kell on juba ysna palju ja mul ei ole ylde kirjutamissoont sees, vaid veedan aega parem Daphne Du Maurier’i “Rebecca” seltsis, siis ytlen praegu tsau ja yritan ennast yhel p2eval kokku v6tta ja natuke seda elu ja olu siin kirjeldada J