"Ma ei taha muuta Inglismaal midagi peale ilma"

Toredat lugemist ;)

http://www.postimees.ee/480770/huumorikilde-uhiskonnaopetuse-eksamitoodest/

Ma sain endale vahepeal 1 s6bra siin… aga ta on v2ga kuri s6ber. Esimese asi, mida ta mulle hommikul ytles: “Annika, quess what? …. Federer lost” Tropp :D Ta nimi on Adi ja ta on 1 poistest, keda ma siin valvan. Eile 6htul ka vaidlesime umbes pool tundi, kes on parem tennisem2ngija – Federer v6i Nadal.
Teise poisiga 6nnestus mul eile natukeseks tylli minna. Talle ei n6ustund lillakapsast ega salatit s66ma ja ma ytlesin, et siis ei saagi syya, ise tead. L6puks ta l2ks oma tuppa, pani ukse pauguga kinni ja ei s66nudki.
T2na on neil vaba p2ev koolist, mis t2hendab, et minu kohustuseks on terve p2ev nendega kodus olla… igastahes sain ma nyyd aru, kuidas mul ikka vedanud on, et p2eval palju vaba aega ja saan oma asjadega tegeleda. Minus ikka ei ole seda 8st 5ni t66inimest.
Koduv6ti kadus ka eile 2ra… loodetavasti ilmub ta l2hiajal kuidagi v6luv2el mu laua peale…

"Hea l6peb h2sti ja halb halvasti. Seda nimetatakse ilukirjanduseks."

"R22kige meile Hollywoodist"

"Seal on, otsekui sulle oleks l2bipaistel plaskott yle k6rvade t6mmatud", selgitasin ma. "Sa n2ed k6ike, ei m6ista midagi, ei usu midagi, kuuled ainult summutatud helisid, elad nagu zelatiinist unen2os, 2rkad ja oled palju vanem."

Appppppppppiiiiiiiiiii! Ma tahaksin olla praegu Annie Hall ja helistada kellegile ja 6elda : “There is a spider in a bathroom. THERE’S A BIG BLACK SPIDER IN THE BATHROOM!!!! “ P2riselt… ta on v2ga suur ja sysimust ja tal on 8 jalga ja 8 kindlasti v2ga kurja pilguga silma. Olguolgu… kyll ma midagi v2lja m6tlen, v2hemalt yritan.

Noniii. Vahepeal juba arvasin, et mu orienteerumisv6imetus j2i mind Eestisse tagasi ootama, aga eksisin… ta j6udis siiski edukalt kohale - lihtsalt n2dalase hilinemisega. Minu eelmise pyhap2eva6htusest v2ikesest jooksutiirust sai peaaegu 2 tunnine seiklemine Warringtonis. P2rast seda kui olin umbes tunnikese 2ra jooksnud ja otsustasin kodu poole suunduda, l2ks tee leidmine natuke keerulisemaks, kui ma arvata oleks osanud… Ja esmasp2eval l2ksin uude kohta trenni, sest see on Fordtonist tunduvalt l2hemal. Nooo… trenni minek v6ttis aega umbes 25 minutit, aga tagasitulek v2hemalt tunni.

Treenerid on siin ka ysna koomilised ja neil on kohustus enne trenni uutelt inimestelt teatud kysimusi kysida. Enamus kysivad siukesi normaalseid kysimusi, a la kas sul on astma v6i lihastraumasid vms, aga vesiaeroobika treeneri esimene kysimus oli : “Kas sa oled rase v6i sul on m6ni laps?” …. K6igepealt ma vaatasin talle tykk aega suurte silmadega otsa ja siis vastasin, et ei, ei ole ja p2rast seda enam siukesi kysimusi ei tulnud.

Mehi, kes siin aeg-ajalt n2rvidele k2ivad, ei ole just v2ga keeruline seenele saata v6i paari hea s6naga kostitada, aga lastega on natuke raskem. 1 p2ev need 2 poissi kohe yldse ei kuulanud s6na ja pidasin neile siis oma arust j6le pika ja targa loengu maha ja kui ma l6petunud olin, vaatasid m6lemad mulle v2ga yllatunult otsa ja kysisid: “Whaaaat?” Ajas kyll naerma, jah :D

Great Sankey park on ka koht, kus toredaid seiku juhtub. Pyhap2eval oli seal eriti aktiivne elu. Lamasin murul, kuulasin Herbie Hancocki ja John Mayeri “Stitched Up”i (kuulamissoovitus;)) ja nii hea oli olla, kuni 1 koer otsustas mulle peale hypata…6nneks ta polnud v2ga suur ja kuri polnud ta kohe yldse. Ja 6htul… lugesin “Dorian Gray portreed”, p2ike paistis ja enamus rahvast oli juba 2ra l2inud, kuni yks napsus6ber tuli mu juurde, t6i mulle pudeli 6lut, ytles, et see kulub mulle kindasti sellise sooja ilmaga 2ra, ja jalutas tagasi oma s6bra juurde. Seni, kuni ma selle 6lle saatuse yle otsustasin, 6nnestus tal maha kukkuda ja katki minna. Ausalt 6eldes, ega mul just v2ga kahju ei olnud.

Laup2eval otsustasin koos perega Manchesteri minna. Kahjuks piirdusime seekord vaid yhe shopingukeskusega 22relinnas… minu yllatuseks pidasid jutud selle poe suurep2rasest disainist paika. See oli t6esti yks omaette vaatamisv55rsus pea poolemiljoni elanikuga linnas. Aga j2rgmine kord tutvuksin siiski parema meelega n5iteks Chinatowni v6i Opera House’ga.

Ja l6petuseks kiri j6uluvanale. Palun saada mulle palju h2id filme ja raamatuid aadressil 3 Kansas Place, Great Sankey, Warrington, WA5 8DP, UK. Ait2h :)

Jalad maas, nina pilvedes.

Oraakli s6nutsi pidanud Gordioni s6lme lahtiharutaja saama v6imu terve maailma yle. Sirendav siht slime ees ning tulitav tee jalge all, asus ka Aleksander Suur omal ajal m6istatuse kallale. Kuid m6istuslikku lahendust leidmata otsustas v2gev v2ejuht ometi v6itjana v2lja tulla : ta haaras m66ga ja raius s6lme lihtsalt l2bi. Muistne lugu, mis m6jub siiski kaasaegselt. 2pardunud saladuselahendajas tunneme 2ra omenese hetkelise aastasaja inimese. Sest 20.sajand – eks ole see ju l2bematuse sajand.

Juheiiii!

Ma ei peagi enam vaba aega t2itma l6putute jalutusk5ikudegaWarringtonis. N2dal aega oli see tegelikult t2itsa tore ja t2nu sellele tekkis ettekujutus mis-kus asub ja mida see “pisike” inglise linn yldse endast kujutab, aga suve l6puni kyll nii ei j6uaks. Igastahes - tegin t2na membershipi Warringtoni leisure centretega J See t2hendab, et mul on nyyd vabadus k2ia ujumas ja trennides niiiiii palju kui tahan ja j6uan :)

N2dalavahetusel tutvusin l2hemalt kesklinnaga. Golden Square Shopping Centre ja selle ymbrus oli nagu koopia Aberdeeni p2hilisest shoppamiskohast. Arvestades minu “shoppamiskirge” oli mul sellest juba p2rast 3-s poes uudistamist kopp ees. Agaaaa…. Mis k6ige t2htsam – seal on STARBUCKS !!! Nii et seadsin oma sammud oma lemmikkohviku poole, tellisin caramel cream frappuccinot (Mariana, kadesta:D), istusin lauda ja lugesin “Rebeccat”.
Nagu 6ige turist ikka, tutvusin veel t2htsamate vaatamisv55rsustega ja seej2rel sammusin koju, kus pereisa ikka v2ga hoolitseb selle eest, et ma varsti nagu vene matrjoska v2lja n2eks. K6igepealt oli ta mulle pizzal6igu k6rvale pannud, siis hakkas mingit hamburgeritaolist asja valmistama – arvamus, et ta teeb seda endale, oli ekslik. Ja see pole veel k6ik… 6ige 6htus66gi juurde kuulub loomulikult ka magustoit. 1kord ta tuli yldse veerand 10 mu tuppa ja kysis, kas ma 6htust ei s66gi :D Ja pyhap2val…. j6udsin koju ja kuna mul oli k6ht v2ga tyhi ja pliidil oli soe “supp”, otsustasin seda syya. J6in kyll palju vett k6rvale, aga suu tulitas ikka p2ris kaua veel. Mingi aeg tuli pereisa oma igap2evast uurimust minu s66mise kohta teostama. Ytlesin siis, et s6in seda suppi, mis pliidil oli ja mainisin 2ra, et see oli v2ga spicy…See pakkus talle millegi p2rast v2ga suurt nalja ja kui ta l6puks naermise korraks j2rele j2tta suutis, sain teada, et see oli kaste, mida syyakse riisiga :D:D:D:D

Inglased on yldiselt v2ga s6bralikud, toredad ja r66msad, aga no sellest ma kyll ei saa aru, miks nad yhte asja pidevalt kordavad nagu rikki l2inud krammofon. Eile k2isin esimest korda Fordtonis ujumas. Garderoobi j6udes avastasin, et mulle ei antud kapiv6tit ja kysisin yhelt naiselt, kust ma v6tme saan. Seal oli peale tema veel 1 inimene ja siis nad seletasid mulle umbes 10 minutit yksteisev6idu, et ma pean neile piletit2didele 1 paundi andma ja siis nad annavad mulle v6tme ja p2rast saan oma paundi tagasi. Peale selle nad n2itasid veel v2gav2ga mitu korda, kuidas kappi avada ja kinni panna :D Nooo… ja teine juhtum. K2isin poistel koolis j2rgi ja tagasiteel tuli yks naine mu juurde ja oli mu ruudulistest pykstest v2ga vaimustuses. K6igepealt ta r22kis pikalt ja laialt, kui ilusad ja armsad need ikka on ja siis kysis, kust ma need ostsin. Vastuses pidi ta kahjuks pettuma – Eestist.

Esimene trenn oli ka nagu shokiteraapia (6nneks heas m6ttes). Treeningplaanis oli kirjas, et esmasp2eva 6htuti on BodyCombat. L2ksin siis targalt kohale ja kuna j6udsin natuke varem, otsustasin seal ukse taga oodata. Peale minu olid seal veel v2ga musklis ja tatoveeritud mehed… sel hetkel m6tlesin kyll, et ma olen ikka v2ga valesse kohta sattunud... aga 6nneks ilmus sinna ajapikku normaalseid inimesi ka :D Vahepeal sain teada, et kavas oli hoopis Pikc’ n Mix… ega see mind v2ga targemaks ei teinud. L6puks sai kell 8 ja sain teada, millesse end m2ssinud olen – poksitrenni :D v6i noh…midagi sinnapoole :D ma polnud isegi p2rast oma esimest spinningutrenni nii l2bi… m6tlesin juba p2rast teist harjutust, et viskaks end hea meelega p6randale pikali ja karjuks appi, aga pidasin ikka vapralt vastu :D Ja see seltskond seal oli ka ikka v2ga l6bus. Trenni l6puks igastahes tehti juba siukesi nalju, et ma ei tea, kas ma julgengi sinna enam minna :D P2rast trenni oli niiii hea tunne, nagu oleks kolme aasta jooksul tekkinud viha ja pahad tunded sinna klassi maha j22nud.
Selle trenniga seoses meenus mulle Remarque raamatu “Jaam silmapiiril” tegelane Kai. “Tal oli s6itmise vastu j2lestus ja Kai otsustas mitte enam yhtegi v6idus6iduauto kylge puutuda. Nii oli ta otsustanud p2rast igat rasket v6idus6itu”

Inglismaa kuningriigi alguseks peetakse 927. aastat

Väike prints ei suutnud kuidagi mõista, mis kasu on kusagil taevas laternast ja laternasüütajast, pealegi planeedil, kus pole ei maju ega elanikke. Siis aga mõtles ta endamisi:
"Võib-olla on see mees siin mõttetu, kuid ta on siiski vähem mõttetu kui kuningas, uhkeldaja, joodik ja ärimees. Tema tööl on vähemalt mingi mõte. Kui ta paneb põlema oma laterna, siis otsekui sünniks tema läbi uus täht, või ka uus lill. Kui ta kustutab oma laterna, siis paneb ta selle tähe või lille magama. See on väga ilus amet. See on tõesti kasulik, sest see on ilus."

Eile sattusin tsivilisatsiooni, v2lja sellest helesinisest unistusest liikuda ajas m6nedkymned aastad tagasi, k6ndides t2navatel, kus s6idavad ringi katuseta myrisevad autod ja k6nnivad uhketes kleitides naised ja kaabudega mehed. Just selline esimene mulje mulle Warringtoni 22relinnast j2i. Majad oleks kui koopiamasinaga loodud ja punased toonid on v2ga in. Aga see tekitab kuidagi koduse ja m6nusa tunde. Kui vaid autod kah “6igel” pool teed s6idaks. Ma arvan, et suurem osa minu ajurakkudest selles riigis viibides kulub enne tee yletamist nuputamisele, kummalt poolt see auto seekord tulla v6ib? No iseenesest pole ju raske lihtsalt k6ik tagurpidi ymber programmeerida, aga mis teha – mina suudan isegi sellise asja keeruliseks m6elda. Sellega tuleb meelde minu esimesed hetked Liverpooli lennujaamas. Sellel ajal kui pereisa minu kohvrit pagasisse pani, hakkasin r66msalt autorooli istuma, kuni kuulsin, kuidas ta mu selja taga naeris. Ega mul tegelikult plaani s6ita polnud, aga rool oli lihtsalt “valel” pool :D

See pere igastahes s66gi vyrtsitamisega tagasi ei hoia. Esimesel p2eval s6in kana, mis oli kokkamisapsaka t6ttu topeltvyrtsikas ja ega palju puudu ei j22nud, et nende kraan kylmast veest tyhjaks oleks saanud. J2rgmisel p2eval s6ime riisi “mittevyrtsika” kastmega. Mina igastahes j6in selle k6rvale 5 tassit2it vett… no tehke omad j2reldused. See oli see p2ev, kui lapsed pidid 6htus66ki tund aega hiljem s66ma, kuna Inglismaal kadus minu v6ime riisi keeta. Jah, isegi seda tegevust on v6imalik keeruliseks muuta. Selleks on neil riisikeetmismasin ja enne kui riis sinna panna, peab seda 5 korda pesema. Elu yllatab.

Oma vabad hetked olen siiani veetnud Warringtoni t2navatel, metsades ja parkides joostes ja jalutades. Minu lemmikkohaks on v2lja kujunenud park, mis asub kodust umbes poole tunni jalutusk5igu kaugusel. Seal k2in 6htuti raamatut lugemas, kui ilm kuri pole :) Selle pargi teepeale j22b raudtee, millest yle k6ndides mulle millegip2rast alati Hitchcocki film “Shadow of a Doubt” meenub... Kesklinna ( see asub umbes 4 miili kaugusel minu kodust) on kavas minna avastama n2dalavahetusel. Yhed vihmakindlad jalatsid kuluks 2ra kyll ja l2hen uurin, kas m6ni spordiklubi tahab mind oma liikmeks.

'Go', is the shortest complete sentence in the English language.

Teate. Nii raske on leida aega, et normaalset blogi pidada (oleneb muidugi, kes mida normaalseks peab). Igastahes - nagu te ilmselt aru olete saanud, paiknen ma Inglismaal, t2psemalt Warringtonis (linn Manchesteri ja Liverpooli ristteel). Esimene t66p2ev m66dus ysna tavatult – v2hemalt mulle j2i selline mulje. Ja kuna kell on juba ysna palju ja mul ei ole ylde kirjutamissoont sees, vaid veedan aega parem Daphne Du Maurier’i “Rebecca” seltsis, siis ytlen praegu tsau ja yritan ennast yhel p2eval kokku v6tta ja natuke seda elu ja olu siin kirjeldada J