Oraakli s6nutsi pidanud Gordioni s6lme lahtiharutaja saama v6imu terve maailma yle. Sirendav siht slime ees ning tulitav tee jalge all, asus ka Aleksander Suur omal ajal m6istatuse kallale. Kuid m6istuslikku lahendust leidmata otsustas v2gev v2ejuht ometi v6itjana v2lja tulla : ta haaras m66ga ja raius s6lme lihtsalt l2bi. Muistne lugu, mis m6jub siiski kaasaegselt. 2pardunud saladuselahendajas tunneme 2ra omenese hetkelise aastasaja inimese. Sest 20.sajand – eks ole see ju l2bematuse sajand.
Juheiiii!
Ma ei peagi enam vaba aega t2itma l6putute jalutusk5ikudegaWarringtonis. N2dal aega oli see tegelikult t2itsa tore ja t2nu sellele tekkis ettekujutus mis-kus asub ja mida see “pisike” inglise linn yldse endast kujutab, aga suve l6puni kyll nii ei j6uaks. Igastahes - tegin t2na membershipi Warringtoni leisure centretega J See t2hendab, et mul on nyyd vabadus k2ia ujumas ja trennides niiiiii palju kui tahan ja j6uan :)
N2dalavahetusel tutvusin l2hemalt kesklinnaga. Golden Square Shopping Centre ja selle ymbrus oli nagu koopia Aberdeeni p2hilisest shoppamiskohast. Arvestades minu “shoppamiskirge” oli mul sellest juba p2rast 3-s poes uudistamist kopp ees. Agaaaa…. Mis k6ige t2htsam – seal on STARBUCKS !!! Nii et seadsin oma sammud oma lemmikkohviku poole, tellisin caramel cream frappuccinot (Mariana, kadesta:D), istusin lauda ja lugesin “Rebeccat”.
Nagu 6ige turist ikka, tutvusin veel t2htsamate vaatamisv55rsustega ja seej2rel sammusin koju, kus pereisa ikka v2ga hoolitseb selle eest, et ma varsti nagu vene matrjoska v2lja n2eks. K6igepealt oli ta mulle pizzal6igu k6rvale pannud, siis hakkas mingit hamburgeritaolist asja valmistama – arvamus, et ta teeb seda endale, oli ekslik. Ja see pole veel k6ik… 6ige 6htus66gi juurde kuulub loomulikult ka magustoit. 1kord ta tuli yldse veerand 10 mu tuppa ja kysis, kas ma 6htust ei s66gi :D Ja pyhap2val…. j6udsin koju ja kuna mul oli k6ht v2ga tyhi ja pliidil oli soe “supp”, otsustasin seda syya. J6in kyll palju vett k6rvale, aga suu tulitas ikka p2ris kaua veel. Mingi aeg tuli pereisa oma igap2evast uurimust minu s66mise kohta teostama. Ytlesin siis, et s6in seda suppi, mis pliidil oli ja mainisin 2ra, et see oli v2ga spicy…See pakkus talle millegi p2rast v2ga suurt nalja ja kui ta l6puks naermise korraks j2rele j2tta suutis, sain teada, et see oli kaste, mida syyakse riisiga :D:D:D:D
Inglased on yldiselt v2ga s6bralikud, toredad ja r66msad, aga no sellest ma kyll ei saa aru, miks nad yhte asja pidevalt kordavad nagu rikki l2inud krammofon. Eile k2isin esimest korda Fordtonis ujumas. Garderoobi j6udes avastasin, et mulle ei antud kapiv6tit ja kysisin yhelt naiselt, kust ma v6tme saan. Seal oli peale tema veel 1 inimene ja siis nad seletasid mulle umbes 10 minutit yksteisev6idu, et ma pean neile piletit2didele 1 paundi andma ja siis nad annavad mulle v6tme ja p2rast saan oma paundi tagasi. Peale selle nad n2itasid veel v2gav2ga mitu korda, kuidas kappi avada ja kinni panna :D Nooo… ja teine juhtum. K2isin poistel koolis j2rgi ja tagasiteel tuli yks naine mu juurde ja oli mu ruudulistest pykstest v2ga vaimustuses. K6igepealt ta r22kis pikalt ja laialt, kui ilusad ja armsad need ikka on ja siis kysis, kust ma need ostsin. Vastuses pidi ta kahjuks pettuma – Eestist.
Esimene trenn oli ka nagu shokiteraapia (6nneks heas m6ttes). Treeningplaanis oli kirjas, et esmasp2eva 6htuti on BodyCombat. L2ksin siis targalt kohale ja kuna j6udsin natuke varem, otsustasin seal ukse taga oodata. Peale minu olid seal veel v2ga musklis ja tatoveeritud mehed… sel hetkel m6tlesin kyll, et ma olen ikka v2ga valesse kohta sattunud... aga 6nneks ilmus sinna ajapikku normaalseid inimesi ka :D Vahepeal sain teada, et kavas oli hoopis Pikc’ n Mix… ega see mind v2ga targemaks ei teinud. L6puks sai kell 8 ja sain teada, millesse end m2ssinud olen – poksitrenni :D v6i noh…midagi sinnapoole :D ma polnud isegi p2rast oma esimest spinningutrenni nii l2bi… m6tlesin juba p2rast teist harjutust, et viskaks end hea meelega p6randale pikali ja karjuks appi, aga pidasin ikka vapralt vastu :D Ja see seltskond seal oli ka ikka v2ga l6bus. Trenni l6puks igastahes tehti juba siukesi nalju, et ma ei tea, kas ma julgengi sinna enam minna :D P2rast trenni oli niiii hea tunne, nagu oleks kolme aasta jooksul tekkinud viha ja pahad tunded sinna klassi maha j22nud.
Selle trenniga seoses meenus mulle Remarque raamatu “Jaam silmapiiril” tegelane Kai. “Tal oli s6itmise vastu j2lestus ja Kai otsustas mitte enam yhtegi v6idus6iduauto kylge puutuda. Nii oli ta otsustanud p2rast igat rasket v6idus6itu”
No comments:
Post a Comment