“Meel võib sellepärast kurb olla, et sa hakkad paksuks minema või et vihma sajab liiga kaua. Siis oled kurb ja ongi kõik. Aga lõpp meeleolu on palju hullem. Siis kardad ja ongi kõik, aga sa ei tea, mida sa kardad. Tead, et tulemas on midagi halba, aga sa ei tea, mis see on.”( Truman Capote “Hommikueine Tiffany juures”)
Tundub, et inglise ilm on hakanud t6elist palet n2itama. L6puks ma hakkan aru saama, miks Wilde oma raamatus kirjutas, et ilm on ainuke asi, mida ta Inglismaal muuta tahaks. K6igepealt sadas 4 p2eva j2rjest vihma ja tuul oli ka ysna tugev ja nyyd on lihtsalt taevas hall ja nukker... Siiani oli iga nv p2ike s2ranud ja m6nusalt soe 6hk… niipalju siis sellest.
Eelnevast tulenevalt olin ma igastahes pyhap2eva 6htuks t2iesti meeleheitel ja hakkasin “Titanicut” vaatama :D J6udsin poole peale ja siis tuli suur uni (tegelt ma lihtsalt panin selle koha pealt filmi kinni, kui asi hakkas kurvaks minema ;) )
Mu pere siin arvab, et ma ei oska syya teha. Ja peale selle ei saa nad inglise keelest ka aeg-ajalt aru. “Annika, there’s a cake in kitchen, you’d like to have a piece?” “No, thanks, I’m not hungry.” L2heb siis u 2 minutit m66da ja Surekha (ema) tuleb koogiga elutuppa “Here’s your cake.” No mis ma ikka selle peale 6elda oskan. Ja pyhap2eval ka… tulin ujumast koju ja Surekha ytles, et kylmikus on mingi cheesecake, mida ma endale ahjus valmistada v6in. Ytlesin, et okei, ait2h, aga kuna ma kohe syya ei tahtnud, otsustasin raamatut lugeda ja muusikat kuulata veidike… kuni Adi mu tuppa tuli ja ytles, et ema tegi mulle syya. Ma enam ei teadnud, kas nutta v6i naerda.
Poisid siin avastasid 1 p2ev sellise asja nagu MSN. Lobisesin 6htul s6pradega, kuni Adi ja Adarsh mu tuppa uurima tulid, mis ma teen. L6ppes see sellega, et nende arvates oli jube naljakas k6igile kirjutada “I am toilet paper” ja k6ikisuguseid smailisid saata.
Peale selle on nad mu V6luvee avastanud (mul on see veepudel laual, kus on peal V6luvesi kirjutatud). Adi kunagi uuris selle kohta ja kui ma talle ytlesin, et see on v6luvesi, siis ta enne uskuma ei j22nud, kui ma talle seda google translatori abil t6estasin. Paar p2eva hiljem pani Adarsh seda t2hele. Adarsh:“What’s that?” ; Annika:“Water” ; Adarsh:“It doesn’t look like water”; Adi: “Adarsh, it’s a magic water.”: Adarsh: “Oooo”. Oh seda lapsemeelsust.
Minu meelest on uude kohta minnes ja seal mingisse rutiini sisse elades huvitav, kuidas p2evast-p2eva ja n2dalast-n2dalasse hakkatakse t2hele panama asju, mis aina korduvad. Hommikuti lapsi kooli viies kohtan tee peal alati samu inimesi, poistele j2rele minnes ootavad lapsevanemad/hoidjad oma hoolealuseid samades kohtades samade inimestega muljeid vahetades(loodetavasti on v2hemalt need muutlikud), trennis on inimestel v2lja kujunenud nii-6elda oma kohad ja oma spinningurattad…
And quess what? :D Annika l6ikas elus esimest korda ananassi… p2ris jube oli. 1 hommik Surekha kysis : “Annika, do you know how to cut a pineapple?” M6tlesin juba, et r22gin talle, et mul on ananassiallergia v6i miskit, et sellest p22seda, aga nooo, kui lapsed seda syya tahavad, mis mul siis ikka yle j2i. Pesin p2rast 3 korda seebiga k2si, et selle “toreda” puuvilja l6hnast lahti saada.
P2ikest!
No comments:
Post a Comment